I Üldsätted

§1 Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus (edaspidi ühendus) on avalikes huvides vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühinguna tegutsev ühendus. Ühendus liidab sotsiaalpedagoogilist tööd tegevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, edendades ja koordineerides selleks vajalikku tegevust.

§2 Ühendus esindab oma liikmete huve, teeb sotsiaalpedagoogilist, organisatsioonilist, metoodilist ja sotsiaalset õiglust ning humanismi propageerivat tööd.

§3 Ühenduse tegevus rajaneb demokraatiale, liikmete omaalgatusele, ühis- ja heategevusele ning juhtorganite valitavusele ja aruandlusele ühenduse liikmete ees.

§4 Ühendus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, käesolevast põhikirjast ning nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest.

§5 Ühendus on põhikirjalise tegevusega kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik.

§6 Ühendusel on oma sümboolika ning ta lähtub nende kasutamisel ja käsutamisel õigusaktidest.

§7 Ühenduse nimi: Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus.

§8 Ühendus loodi Tallinna ja Harjumaa Koolisotsiaaltöö Ühendusena 15.11.2005, selle nimi muudeti Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduseks 19.02.2009.

II Eesmärk ja ülesanded

§9 Ühenduse põhieesmärgiks on:

1) sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine ning isikute kaasaaitamine ühiskonda integreerumisel seal, kus tõrjutus või oht selleks nõrgendab inimese elukvaliteeti ja toimetulekut;

2) ühenduse tegevuse põhirõhk on ennetustööl, lisaks sekkumis- ja teavitustööle.

3) tihendada koostööd omavalitsuste ja riiklike struktuuridega, kus tegeldakse sotsiaalsete probleemidega;

4) koordineerida ühenduse liikmete ja avalikkuse vahelist koostööd ning infovahetust.

§10 Põhieesmärgi saavutamiseks ühendus:

1) viib kasumit mittetaotleval viisil läbi sotsiaalpedagoogilist tegevust, organiseerib koolitusi, kursusi, seminare, nõustamist ning võtab osa vabariiklikust ja rahvusvahelisest tööst;

2) teeb koostööd riiklike, omavalitsuste, majanduse, tervishoiu jt asutuste ja organisatsioonidega;

3) ühendab või koopereerib vajadusel ja kokkuleppel erinevate organisatsioonide vahendeid;

4) avab nõustamis- ja muid tugikeskuseid seoses sotsiaalpedagoogilise tööga;

5) stimuleerib silmapaistnud isikuid, isikute gruppe ja organisatsioone sotsiaalpedagoogilise töö teostamisel ja propageerimisel, annab välja ja maksab stipendiumeid; autasustab või esitab autasustamiseks ühenduse liikmeid ja aktiviste;

6) arendab rahvusvahelisi sidemeid nii koolisotsiaaltöö kui sotsiaalpedagoogika vallas, võtab osa rahvusvaheliste organisatsioonide tööst ja sõlmib vastavaid lepinguid; võib astuda teiste organisatsioonide liikmeks ja sõlmida vastavaid lepinguid;

7) korraldab üritusi ja osutab muid teenuseid; korraldab heategevuslikke loteriisid ja ennustusvõistlusi; võtab vastu; omab vallas ja kinnisvara; üürib teistele organisatsioonidele oma varasid ja sõlmib vastavaid lepinguid;

8) soetab tööks vajalikku vallas- ja kinnisvara;

9) annab välja sotsiaalpedagoogilisi metoodilisi vahendeid, raamatuid, brošüüre ja muid materjale; kaitseb õigusaktides ettenähtud korras ja viisil temale kuuluvat intellektuaalset omandit nagu sümboolika, atribuutika jms;

10) lahendab muid seadustega ja põhikirjaga sätestatud küsimusi.

III Ühenduse liikmed

§11 Ühenduse liikmeks võib olla iga täisealine füüsiline või juriidiline isik, kes tunnistab ja täidab käesolevat põhikirja, on vastu võetud ühenduse liikmeks ning tasub liikmemaksu.

§12 Ühenduse liikmeskonna moodustavad § 11 nimetatud juriidilised isikud.

§13 Ühenduse liikmeks võtab vastu ühenduse juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel.

§14 Liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra määrab ühenduse juhatus.

§15 Ühenduse liikmelisust ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühenduses lõpeb.

§16 Ühenduse liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad.

§17 Ühenduse liikmetel on õigus:

1) osaleda ühenduse tegevuses selle põhieesmärgi täitmisel;

2) oma esindaja kaudu osaleda hääleõiguslikuna üldkoosoleku töös ning valida ja olla valitud alates 18. eluaastast ühenduse juht-, kontroll- ja teistesse organitesse ning esindada ühendust selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;

3) kasutada võimaluse korral ja vastavalt kehtestatud korrale ühenduse vara, vahendeid ja sümboolikat;

4) lahkuda ühenduse liikmeskonnast avalduse alusel.

§18 Ühenduse liikmed on kohustatud:

1) järgima ühenduse põhikirja ning teisi ühenduse valitud organite ja ametiisikute poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte;

2) arendama sotsiaalpedagoogilist tegevust kooskõlas ühenduse eesmärkidega;

3) mitte tekitama kahju oma tegevusega Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduse mainele;

4) hoidma ja otstarbekalt kasutama ühenduse vara;

5) tasuma õigeaegselt liikmemaksu.

§19 Kui ühenduse liige rikub ühenduse põhikirja või teisi valitud organite ja isikute poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte, ei tasu liikmemaksu, võidakse ühenduse juhatuse otsusega peatada tema liikmelisus või arvata ta liikmeskonnast välja.

§20 Ühendusel võivad olla toetajad. Toetajaks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib materiaalsel või muul viisil kaasa aidata ühenduse tegevusele. Ühenduse ja toetajate vahelisi suhteid reguleeritakse koostöölepinguga, milles sätestatakse poolte vastastikused kohustused ja õigused.

IV Ühenduse juhtimine ja järelevalve

§21 Volinike koosolek

Ühenduse kõrgemaks organiks on ühenduse liikmeid esindav ning nende poolt ja seast määratud volinike koosolek. Volinike koosoleku esindusnormi määrab juhatus.

§22 Volinike koosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine;

2) eesmärgi muutmine;

3) juhatuse liikmete arvu ja koosseisu määramine;

4) revisjonikomisjoni arvu ja koosseisu valimine;

5) juhatuse tegevus- ja majandusaasta aruande kinnitamine;

6) revisjonikomisjoni kontrollakti ja -otsuse kinnitamine;

7) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühenduse esindaja määramine;

8) ühenduse lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

§23 Volinike koosoleku kokkukutsumine

(1) Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus. Ühenduse volinike koosolek peetakse vähemalt üks kord aastas hiljemalt 6 kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

(2) Juhatus peab volinike koosoleku kokku kutsuma seaduse ja põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühenduse huvid seda nõuavad.

(3) Juhatus peab volinike koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 ühenduse liikmetest.

(4) Volinike koosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, näidates ära selle toimumise aja, koha ja päevakorra.

(5) Küsimuse lülitamiseks volinike koosoleku päevakorda tuleb ühenduse liikmetel ja revisjonikomisjoni liikmetel esitada motiveeritud kirjalik ettepanek juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne volinike koosoleku toimumist.

(6) Volinike koosolekus võivad hääletada volikogu liikmed või nende esindajad. Voliniku esindaja võib olla ainult teine ühenduse liige.

§24 Volinike koosoleku läbiviimine

(1) Volinike koosolek võib võtta vastu otsuseid, kui hääletamises on järgitud kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid.

(2) Kui volinike koosolek ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue volinike koosoleku sama päevakorraga. Uus volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata volinike koosolekus osalenud või esindatud hääleõiguslike ühenduse liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui volinike koosolekus osaleb või on esindatud vähemalt 2 (kaks) liiget.

(3) Kui volinike koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole volinike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui volinike koosolekus osalevad või on esindatud kõik hääleõiguslikud liikmed.

(4) Volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on volinike koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole volinike koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui volinike koosolekus osalevad või on esindatud ühenduse kõik hääleõiguslikud liikmed.

§25 Volinike koosoleku otsus

(1) Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole (1/2) koosolekus osalenud hääleõiguslikest volikogu liikmetest ja nende esindajatest.

(2) Ühenduse eesmärgi muutmise otsustamiseks on vajalik vähemalt 9/10 ühenduse liikmete nõusolek. Volinike koosolekul mitteosalenud ühenduse liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

(3) Ühenduse põhikirja muutmise, ühenduse lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 volinike koosolekus osalenud ühenduse hääleõiguslikest liikmetest ja nende esindajatest.

(4) Ühenduse põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmise momendist.

(5) Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ilma koosolekut kokku kutsumata, kui selle otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volinikud.

(6) Igal volinike koosolekus osaleval hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

§26 Juhatus

(1) Ühenduse tegevust juhib kaheks (2) aastaks valitud juhatus. Juhatuses on 3-7 liiget, juhatuse liikmete arvu määrab volinike koosolek.

(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis.

(3) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühendust kõigis õigustoimingutes.

(4) Juhatuse liikme valib volinike koosolek. Juhatuse liikme võib volinike koosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral ühendust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

§27 Juhatus otsustab kõik ühenduse tegevusse puutuvad küsimused, välja arvatud need, mis põhikirja järgi kuuluvad volinike koosoleku ainupädevusse.

Juhatuse pädevusse kuulub:

1) ühenduse liikmeskonda vastuvõtmise ja lahkumise otsustamine;

2) juhatuse esimehe valimine;

3) ühenduse tegevuskavade kinnitamine;

4) ühenduse eelarve kinnitamine;

5) ühenduse majandusaasta aruande koostamine ja esitamine volinike koosolekule kinnitamiseks;

6) ühenduse raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;

7) ühenduse liikmete vahelise koostöö koordineerimine ja vaidlusküsimuste lahendamine;

8) kinnisvara kasutamine ja käsutamine;

9) laenude võtmine ja nende piirsuuruste kindlaksmääramine;

10) stipendiumite määramine ja väljamaksmine;

11) ühenduse põhieesmärki täitvate organite moodustamine ja nende juhtide määramine;

12) ühenduse palgaliste tööorganite struktuuri, koosseisude ja tööjõukulude määramine;

13) ühenduse siseriiklike ja välissuhete korraldamine;

14) ühenduse sümboolika ja statuutide kinnitamine;

15) liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;

§28 Ühenduse juhatuse koosolekuid viiakse läbi mitte harvemini kui üks kord kahe kuu jooksul.

§29 Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole (1/2) juhatuse liikmetest.

§30 Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole (1/2) koosolekul olevatest juhatuse liikmetest. Häälte pooleks jagunemisel otsustab juhatuse esimehe või tema volitusel koosolekut juhatava juhatuse liikme hääl.

§31 Ühenduse juhatuse koosolekud protokollitakse.

§32 Tegutsedes põhikirja alusel ühenduse juhatuse esimees:

1) kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab toimumise aja, koha ja arutamisele tulevad küsimused ning korraldab juhatuse tegevust koosolekuvälisel ajal;

2) korraldab volikogule otsuste vastuvõtmiseks ettepanekute esitamise ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes;

3) sõlmib juhatuse eest ja nimel lepinguid ning esindab seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud muudel juhtudel ühendust;

4) esindab ühenduse juhatust;

5) suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ning avaldab arvamusi ühenduse nimel.

§33 Järelevalve teostamiseks valib volinike koosolek revidendi, revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli.

Revident või revisjonikomisjon kinnitatakse neljaks (4) aastaks.

§34 Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja jaotab ülesanded.

§35 Revisjonikomisjoni liige ei või olla samaaegselt juhatuse liige.

§36 Revidendid või audiitorid kontrollivad vähemalt üks kord aastas ühenduse finantsmajanduslikku tegevust ja ressursside kasutamise õigsust. Kontrolli tulemuste kohta koostavad nad akti, mille esitavad volinike koosolekule.

V Ühenduse vahendid ja vara

§37 Ühenduse vahendid ja vara moodustuvad:

1) liikmemaksudest;

2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

3) riigi ja omavalitsuste eelarvelistest eraldistest;

4) sihtkapitalide ja sihtasutuste toetustest;

5) ühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest ja loteriidest;

6) muudest laekumistest.

§38 Ühenduse vara ja vahendid kuuluvad ühendusele ning neid kasutatakse ja käsutatakse ühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale; ühendus ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorganite liikmele ega ühendusele annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute ülenevatele või alanevatele sugulastele.

§39 Ühenduse omandiks võib olla igasugune vara (hooned, rajatised, ettevõtted, inventar jms), mille omamine ei ole vastuolus seadusega; ühenduse põhitegevuseks ei või olla ettevõtlus. Ühenduse tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

§40 Ühendusele antud krediidi käsutajateks on ühenduse juhatuse esimees.

§41 Ühendus ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühenduse kohustuste eest.

§42 Ühenduse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab ühenduse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

§43 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded volinike koosolekule. Majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VI Ühenduse lõpetamine

§44 Ühenduse lõpetamine toimub Eesti vabariigi 6. juuni 1996. aastal vastu võetud seadusega „Mittetulundusühingute seadus“ sätestatud korras ja tingimustel.

§45 Ühenduse vabatahtliku lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 volinike koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

§46 Ühenduse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Ühenduse vabatahtliku lõpetamise korral on likvideerijateks juhatuse liikmed. Ühenduse sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

§47 Ühenduse lõpetamisel lähevad alles jäänud varad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist üle ühenduse üldkoosoleku otsusega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud avalik-õiguslikule juriidilisest isikust mittetulundusühingule või sihtasutusele või riigile või kohalikule omavalitsusele.

VII Ühenduse ühinemine ja jagunemine

§48 Ühenduse ühinemine ja jagunemine toimub sätestatud korras ja tingimustel.

§49 Ühenduse ühinemise ja jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 volinike koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

§50 Ühenduse ühinemine ja jagunemine toimub likvideerimismenetluseta.

Põhikirja muudatused on vastu võetud 22.05.2020 üldkoosolekul.

Põhikirja muudatused ja nime vahetus on vastu võetud 19.02.2009 üldkoosolekul Tallinnas.